Taimekahjurid võivad sattuda ka hästi hooldatud taimekollektsiooni. Sageli tulevad nad koju koos uue taimega ning kuna paljud kahjurid on väga väikesed, märkame esmalt hoopis nende tekitatud kahjustusi.
Seetõttu tasub taimi regulaarselt üle vaadata. Erilist tähelepanu pööra lehtede alumistele külgedele, lehekaenaldele, kasvupunktidele ja noortele lehtedele. Ohumärkideks võivad olla heledad või hõbedased laigud, kolletuvad ja deformeerunud lehed, mustad täpikesed, kleepuv pind, peened võrgendid või valged vatitaolised kogumikud.
Ripslased
Ripslased ehk tripsid on ühed sagedasemad ja tülikamad toataimede kahjurid. Nad on väikesed ja pikliku kehaga ning armastavad peituda noorte lehtede ja kasvupunktide juures.
Ripslaste kahjustusele viitavad hõbedased või hallikad laigud lehtedel, väikesed mustad täpid ning deformeerunud või pruunistuvad uued lehed.
Nakatunud taim tuleks teistest eraldada, tugevalt kahjustunud lehed eemaldada ning taim hoolikalt puhastada. Bioloogiliseks tõrjeks kasutatakse näiteks röövlesta Neoseiulus cucumeris, kes toitub ripslaste noortest vastsetest. Kuna ripslase erinevad arengujärgud võivad paikneda nii taimel kui ka kasvusubstraadis, tuleb tõrjet tavaliselt teha järjepidevalt.
Kedriklestad
Kedriklestad on imepisikesed ämblikulaadsed, kelle levikut soodustab soe ja kuiv keskkond. Esimeseks märgiks on sageli väikesed heledad täpid lehtedel. Tugevama kahjustuse korral muutuvad lehed tuhmiks ja kollakaks ning taimele võivad tekkida peened võrgendid.
Kahjustunud taim tuleks isoleerida ja korralikult pesta, eriti lehtede alumised küljed. Kedriklestade bioloogiliseks tõrjeks kasutatakse näiteks röövlesta Phytoseiulus persimilis, kes toitub kedriklestade erinevatest arengujärkudest.
Vill- ja kilptäid
Villtäid tunneb ära valgete vatitaoliste kogumike järgi, mida leidub sageli lehekaenaldes ja vartel. Kilptäid meenutavad aga väikeseid pruune või beeže mügarikke, mis kinnituvad lehtedele ja vartele.
Mõlemad imevad taimemahla ning võivad põhjustada lehtede kolletumist, kasvu aeglustumist ja kleepuvat eritist.
Väikese nakkuse korral saab kahjurid käsitsi eemaldada ning taime põhjalikult puhastada. Oluline on kontrollida ka raskesti nähtavaid kohti ja korrata ülevaatust järgnevatel nädalatel.
Lehetäid
Lehetäid kogunevad enamasti noortele võrsetele ja värsketele lehtedele. Nad võivad olla rohelised, mustad, kollakad või pruunid ning moodustavad sageli suuremaid kolooniaid.
Nende tegevuse tagajärjel võivad noored lehed deformeeruda ja taim muutuda kleepuvaks. Väiksema koloonia saab sageli eemaldada veejoaga või käsitsi ning tugevalt kahjustunud taimeosad võib ära lõigata.
Leinasääsed
Väikesed mustad putukad, kes lendavad poti ja kasvusubstraadi ümber, on tõenäoliselt leinasääsed. Täiskasvanud sääsed taimele suurt kahju ei tee, kuid nende vastsed elavad niiskes kasvusubstraadis ja võivad kahjustada noori juuri.
Leinasääski soodustab pidevalt märg orgaaniline kasvusubstraat, mistõttu tasub esmalt üle vaadata kastmisharjumused. Täiskasvanud sääskede püüdmiseks sobivad kollased liimpüünised. Vastsete bioloogiliseks tõrjeks kasutatakse näiteks Steinernema feltiae nematoode või Bacillus thuringiensis israelensis (BTI) sisaldavaid preparaate.
Mida teha, kui avastad kahjurid?
Kõigepealt eralda kahjustunud taim teistest ja kontrolli hoolikalt ka selle läheduses olnud taimi. Seejärel proovi kindlaks teha, millise kahjuriga on tegemist, sest erinevad kahjurid vajavad erinevat tõrjet.
Võimalikult palju kahjureid tasub eemaldada füüsiliselt – pesta taim puhtaks, eemaldada tugevalt kahjustunud lehed ja puhastada lehekaenlad ning varred. Seejärel saab valida sobiva tõrjevahendi või kasurputuka.
Tõrjet ei tasu lõpetada kohe, kui nähtavad kahjurid on kadunud. Taimel või kasvusubstraadis võivad olla alles munad ja vastsed, millest areneb järgmine põlvkond.
Kasurputukad kahjurite tõrjeks
Kasurputukad ja röövlestad on kahjurite looduslikud vaenlased ning neid saab kasutada nii ennetavalt kui ka juba tekkinud probleemi korral.
Näiteks kasutatakse Neoseiulus cucumeris’t ripslaste noorte vastsete, Phytoseiulus persimilis’t kedriklestade ja Steinernema feltiae nematoode leinasääskede vastsete tõrjeks.
Kasurite kasutamisel on oluline valida õige liik vastavalt kahjurile ning vältida samal ajal preparaate, mis võivad kasuritele kahjulikud olla.
Uus taim tasub enne ülejäänud kollektsiooni juurde panemist hoolikalt üle vaadata ja võimalusel mõnda aega teistest eraldi hoida. Ka olemasolevaid taimi tasub regulaarselt kontrollida, sest mida varem kahjur avastatakse, seda lihtsam on tema levikut peatada.
Kõige rohkem tasub jälgida noori lehti, kasvupunkte, lehekaenlaid ja lehtede alumisi külgi. Väike luup võib olla siin väga kasulik abivahend.
Regulaarne kontroll, kiire reageerimine ja õige tõrjemeetodi valimine aitavad hoida kahjurid kontrolli all ning taimed tervena.